Tühja tribüüni kõrge hind

Taavi Rõivasele meeldib toetuda numbritele ja statistikale, mis tõestavad vajadust staadioni suurendamiseks. Näiteks tõi ta, et Eestis on üle 18 000 registreeritud jalgpalliharrastaja. Samuti on aastatega publikuhulk märgatavalt tõusnud. Ma ei taha küll kellegi lootusi luhta ajada, kuid kahjuks ei ole Eesti jalgpallikultuur nii arenenud, et saaksime suuremat staadionit efektiivselt kasutada. Isegi praegu käib rahvusstaadioni tribüünide täitmine enamasti üle jõu. Vaid üksikutel kordadel on A. Le Coq Arenal mänginud meeskonnad täismaja aplausi ja vile saatel. Ülejäänud ajal peavad jalgpallurid mängima kokkuvolditud istmete ees.

Eestlasele meeldib küll jalgpalli mängida, aga see ei tähenda, et ta tuleb alati staadionile kaasa elama. Jalgpalliajakirjanik Märt Roosna juhtis tähelepanu kurvale statistikale: viimase kümne koondisemängu keskmine publiku arv oli 5451 ja Flora kodumängudel tänavu 651. Kahtlen sügavalt, kas rahvas tahaks juurde veel tühje kohti.

Majanduslikult halb aeg

Hindan kõrgelt Eesti jalgpalli infrastruktuuri arengut, kuid praegu ei ole selleks majanduslikult õige aeg. Olukorras, kus ERRile ei jagu isegi 650 000 eurot, et näidata tuleval aastal Rio olümpiamänge ja Euroopa jalgpallimeistrivõistluste finaalturniiri.

Taristuinvesteeringud on pikaajalise mõjuga, mistõttu tuleks sellesse kaasata ka mitu oma ala asjatundjat, mitte ainult spordi-, vaid ka majandus­spetsialistid.

Mis puutub kahetunnise tippkohtumise Eestisse toomisesse, siis selle väärtus on ülehinnatud. Pigem tooge Eestisse üritus, kus eestlane saab kaasa lüüa ja seeläbi anda panuse jalgpallikultuuri arengusse.